Thursday, February 16, 2012

kui maa pole enam jalge all ...

Tõmba süda ära oma südamest , ja silmad oma silmadest ning mine otsima oma elamata elu. Seda olekski vaja mul.
Ükskõik milline oli see olukord- ma naeratasin. Nüüd on kõik hoopis muud moodi , ma ei saa enam naeratada. Südamest. Ka siis kui ma seda väga tahaksin. Vaja on ainult kahte asja , et kõik saaks jälle rikutud . Et kõik saaks jälle valesti mindud. On vaja ainult ühte inimest ja ühte südant . 
Me ei mõtle pisiasjadele. Aga võiksime. Me võiksime asju rohkem märgata , aga me ei tee seda . me võiksime , me võiksime , me võiksime ....... ma võiksin...
Jah , selles osas ei saa mind keegi aidata.. kuna ma ei julge rääkida.. isegi kui ma väga tahaskin. 
Kõik on metsas , kõik on valesti ja halvasti . Ja paremaks ka ei lähe , aga võiks.

No comments:

Post a Comment